Sihtkohad

Antalya

Antalya muistne nimetus – Attaleia – pärineb Pergamoni kuninga Attalos II Philadelphose nimest, kes linna umbes 150 E. Kr. Pamphylia rannikule rajas. Antalya ja selle ümbruskonna esimesed asustused pärinevad inimkonna ajaloo algusest, mida tõestavad kiviaegsed leiud Karaini ja Beldibi koobastest ja varajased leiud pronksiajast Semahoyukist. Tänapäeval on need osa Türgi kuldsest rannikust – mida iseloomustab päikesepaiste, imepärane rannajoon ja huvitav ajalugu. 133. aastal E. Kr, läks Antalya koos teiste Pergamoni valdustega Väike-Aasias Rooma alla. Antalya (piiblis nime all Attalia) oli ka paik, kust Püha Paulus koos Barnabasega oma esimesele misjonireisile suundus: “Nad jõudsid läbi Pisidia Pamphyliasse. Kuulutasid Perges püha sõna ja suundusid sealt Attaliasse, kust sõitsid Antiookiasse…”. Aastal 130 külastas oma rännakute käigus linna Adrian ning tema auks ehitati siia ka monumentaalne kaar. Bütsantsi ajastul oli Antalya ka peapiiskopkond. Kui seldzukid linna vallutasid, jäi Antalya jätkuvalt tähtsaks äri- ja sõjasadamaks. Kuna tänapäeva Antalya on ehitatud kunagise linna iidsetele varemetele, on linna vanast osast vähe alles jäänud. Iidsetest kindlustest, mis linna kunagi ääristasid on alles veel vaid Hidirliki torn. Nn. “Lõhutud” minarett ja Yivli minarett pärinevad Kesik Aladdin Keykubad I (1219-1236) valitsemisajast. Esimene asub 2. sajandist pärit templi asukohas ning viimasest on praeguseks saanud tänapäevase Antalya sümbol. Veel üheks tähtsaks arhitektuuriliseks sümboliks Antalyas on Karatay medres, mis ehitati samuti eelpoolmainitud sultani valitsemisajal. Vana loss, millelt avaneb vaade üle iidse sadama ja selle ümbruses olevate vanade majade ning Antalya muuseum on soovitatavad kõigile, kes selle regiooni kunstist ja ajaloost huvitatud on. Antalyast võib minna ühepäevastele eksursioonidele Lüükia, Pisidia ja Pamphylia paikkondadesse. Näiteks avaneb teil võimalus külastada läheduses asuvaid Termessost, Perget, Aspendost ja samuti ka Side linna. Ühtlasi jäävad piirkonda ka Selge ja Syllion, mida tahtmise korral külastada võite. Need on aga vaid mõned soovitused ja näited. Kemeri suunas asub Phaselis – kaunis arheoloogiline ala, kus võite imetleda iidseid varemeid, mis asetsevad mereäärse männiku lä- histel. Kaugele ei jää ka looduslikult kaunid paigad Dudeni, Kursunlu ja Manavgati kosed, mis kuumal päeval jahutavat vaatepilti pakuvad.

Esiletoodud sihtkohad

Hersonissos

Vaata lähemalt

Pattaya

Vaata lähemalt

Türgi

Türgi Egeuse ja Vahemere rannik on õnnistatud pea aastaringse päikesepaiste ja pikkade laugete liiva- ja kiviklibuseguste randadega. Valdavalt kaitseb rannikut põhjatuulte eest Tauruse mäeahelik, mis on kaetud kargete seedri- ja männimetsadega. Õhk on tervislik ja mõnus hingata. Olenevalt piirkonnast on Türgi kliima natukene erinev, kuid parim aeg külastamiseks on mais, septembris ja oktoobris.
Kogu rannajoont Egeuse mere kuurortidest kuni Antalya lahe puhkekeskusteni nimetatakse Türgi Rivieraks või ka Türgi türkiisrannikuks.
Türgi paikneb väga soodsas geograafilises piirkonnas – osaliselt Euroopas ja peamiselt Aasias. Ta on ümbritsetud nelja merega – Musta merega põhjast, Egeuse ja Marmara läänest, Vahemerega lõunast. Türgi piirneb Euroopas Bulgaaria ja Kreekaga, Aasias – Gruusia, Armeenia, Iraani, Iraagi ja Süüriaga. 
Pealinn: Аnkara
Riigikeel: türgi
Rahvaarv: 75 627 384 (31.12.2012) neist mehi 51.1% , naisi 48.9%
Rahaühik: türgi liir. Aprill 2016 on liiri kurss euro ja dollari suhtes ca 1 EUR = 3,00 TL, 1 $ = 2,81 TL. Peaaegu igal pool aktsepteeritakse maksevahendina ka eurot ja USA dollarit. Hinnasildidki on, kas eurodes, dollarites või liirides aga tihti mitte paralleelselt, seega kõige kasulikum on maksta vääringus, mis sildil seisab, kuna kaupmehed kasutavad ümberarvestamisel ainult neile teadaolevat kurssi.
Aeg: Eestis ja Türgis on sama aeg.
Lennuaeg Tallinnast: ~ 4 tundi.
Kliima: Türgis on vahemereline kliima, mis tähendab pikki kuumi suvesid ja niisket, pehmet talve.
Türgi kuurortid: peamised kuhu pakettreise tehakse on – Antalya, Kemer, Belek, Side, Alanya.
Viisa: Eesti kodanikud võivad turismi eesmärgil Türki reisida viisavabalt. Viisavabalt saab Türgis viibida kuni 90 päeva poole aasta jooksul. Välismaalase(halli) passi omanikud, peavad Eestist reisides kaasa võtma lisaks passile ka oma ID kaardi. ID kaart on vajalik kaasa võtta ka juhul, kui passis on olemas elamisluba.

Teised sihtkohad samas riigis