Sihtkohad

Kreeta

saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare rannajoone pikkus on 1046 km. Saar on pikliku kujuga, pikkuseks idast läände on 260 km. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare justkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külades. Kreeta on saanud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et tihti ei olegi võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa – Zeusi – sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega. Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikeselised. Kreeka suurimal saarel on meile pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Esiletoodud sihtkohad

Hersonissos

Vaata lähemalt

Pattaya

Vaata lähemalt

Kreeka

Kreeka asub Lõuna – Euroopas. Oluline osa Kreekast on mägine. Kõrgeim mäetipp – Olümpose mägi – asub merepinnast enam kui 2,9 km kõrgusel.
Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad. Nendel kuudel kui tulikuum õhk Saharast küündib Kreekani, tõuseb keskmine temperatuur 40 °C-ni. Ateena laiuskraadilt põhja poole muutub kliima mandrilisemaks parasvöötme kliimaks. Parim aeg külastamiseks on mai, juuni ning september ja oktoober. Juulis ja augustis on turismi tipphooaeg.
Kreekale kuulub umbes 2000 saart, mis moodustavad 19% riigi territooriumist. Kreeka suurimad saared on Kreeta (Vahemeres), Euboia, Lesbos, Chios ning Küklaadi, Põhja- ja Lõuna-Sporaadi (Egeuse meres) ja Joonia saarestikud (Joonia meres). Põhjas piirneb Kreeka Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka läänerannikut uhub Joonia meri, lõunarannikut Vahemeri ja idarannikut Egeuse meri. Riigil on 1228 km maismaapiiri. Kreeka rannajoone pikkus on 14880 km. 83% riigi territooriumist on mägine (kõrgeim tipp on 2917 m kõrgune Olümpose mägi).
Pealinn: Аteena
Riigikeel: kreeka
Rahvaarv: 11,2 mln. (2013 a. seisuga)
Rahaühik: euro. Kuna Kreekas on sularahas tasumine põhiline makseviis, siis paljudes väiksemates ärides ning maakohtades pole kaardimaksed võimalikud. Sularaha väljavõtmisel pangaautomaadist (nii deebet- kui krediitkaardiga) lisandub tasu 2,5% summast + 2 eur (sõltuvalt pangast).
Kliima: Kreekas valitseb vahemereline kliima – talv on siin soe ja niiske, suvi kuum ja kuiv. Kõige kauem püsivad ilmad soojad Kreeka suurimal saarel Kreetal. Kreeka lõunarannikul saab ujuda aprilli keskpaigast novembrini. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu 40°C-ni. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.
Aeg: Eestis ja Kreekas on sama aeg. 
Lennuaeg Tallinnast: ~ 4 tundi.
Viisainfo: Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Saab reisida nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. Vene kodanikele ja Eesti mittekodanikust elanikele nn. „Halli passiga“ on Kreekasse reisimine viisavaba, juhul kui on olemas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. Kaasa tuleb võtta pass + ID kaart, mõlema  kehtivus peab olema vähemalt 3 kuud peale reisi lõppu.

Teised sihtkohad samas riigis

Agios Nikolaos

Vaata lähemalt

Hersonissos

Vaata lähemalt