Sihtkohad

Egiptus

Aastaringne päike, soe merevesi, sukeldumine, snorgeldamine ning kõrbesafari on vaid väike osa sellest, mida Egiptuses saab nautida. Seda kõike tuleb aga ise näha ja avastada, sest Egiptus pakub võimalusi igaühele.
Egiptus on riik, mis asub kahes maailmajaos. Siinai poolsaar, kus asub ka Sharm-el-Sheiki kuurort, on Aasias, mida Aafrikast eraldab Suessi kanal. Egiptus piirneb idast Iisraeliga, lõunast Sudaaniga ja läänest Liibüaga, tema kaldaid uhuvad põhjast Vahemeri ja idast Punane meri. Alla 10% territooriumist on põllumajanduslik maa. See asub enamasti Niiluse deltas, vahetult Niiluse kallastel, Suessi kanali ääres ja mõningates suuremates oaasides. 90% egiptusest on kõrb. Idas asub Araabia kõrb, läänes Liibüa kõrb ning lõunast tungib peale Sahara.
Pealinn: Kairo
Riigikeel: araabia
Rahaühik: egiptuse nael, mille kurss euro suhtes on ca 1 LE = 0.125 EUR. Kõige väiksem rahatäht on 0,25 naela ehk 25 piastrit. Hiljuti on käibele tulnud 1-naelased ja 50-piastrised mündid. Üldiselt aktsepteeritakse ka dollareid ja eurosid, ent hinnad on siis pisut kallimad tänu kõrgemale kursile ning tagasi antakse enamasti egiptuse naelades. Kasulikum on alati omada väikeseid rahatähti.
Kliima: kuiv ja soe kontinentaalne kliima, päevase ja öise temperatuuri vahe on suur. Detsember, jaanuar ja veebruar õhutemperatuur 23-25 kraadi.
Aeg: Talvel on Egiptuses Eestiga sama aeg. 
Lennuaeg Tallinnast: ~ 5 tundi.
Viisainfo: Eesti kodanikule on Egiptusesse reisimiseks vajalik viisa. 30-päevaks on turistiviisat võimalik taotleda piirilt. Pass peab kehtima vähemalt kuus kuud pärast soovitava viisa perioodi lõppu.
Hurghada: Egiptuse ühekordne 30-päevane turismiviisa vormistatakse Hurghada lennujaamas enne passikontrolli läbimist, selle maksumus on ~ 25 USD, kaasa võtta võimalikult täpne sularaha, USA dollarid. NB! Reisijad, kes reisivad Eestist Egiptusesse Vene või nn. „halli passiga” on KOHUSTUSLIK kaasa võtta ka ID kaart, mis tõestab elamisluba Eestis. Lennule registreeritakse ainult need reisijad, kellel on esitada nii kehtiv pass kui ka ID kaart.
Sharm el Sheikh: Eesti ja Vene kodanikel on Sharm el Sheikhi sisenemiseks võimalik vormistada piiril ka tasuta nn. Siinai tempel, mis kehtib 14 päeva. See on mõeldud  liikumiseks Siinai regioonis. “Halli passiga” reisijad ning reisijad, kes plaanivad väljasõite Kairosse, Luxorisse, Moosese allikatele või soovib viibida kohal rohkem kui 14 päeva tuleks vormistada kindlasti lennujaamas turismiviisa. Egiptuse ühekordne 30-päevane turismiviisa vormistatakse Sharm el Sheikhi lennujaamas enne passikontrolli läbimist. Viisa maksumus on ~ 25 USD, kaasa võtta võimalikult täpne sularaha, USA dollarid. Reisijad, kes reisivad Eestist Egiptusesse Vene või „halli passiga” on KOHUSTUSLIK kaasa võtta ka ID kaart, mis tõestab elamisluba Eestis. Lennule registreeritakse ainult need reisijad, kellel on esitada nii kehtiv pass kui ka ID kaart.

Esiletoodud sihtkohad

Hersonissos

Vaata lähemalt

Pattaya

Vaata lähemalt

Kreeka

Kreeka asub Lõuna – Euroopas. Oluline osa Kreekast on mägine. Kõrgeim mäetipp – Olümpose mägi – asub merepinnast enam kui 2,9 km kõrgusel.
Rannikul ja saartel valitseb vahemereline, lähistroopiline kliima. Talv on pehme ning sajune, suved kuumad ja kuivad. Nendel kuudel kui tulikuum õhk Saharast küündib Kreekani, tõuseb keskmine temperatuur 40 °C-ni. Ateena laiuskraadilt põhja poole muutub kliima mandrilisemaks parasvöötme kliimaks. Parim aeg külastamiseks on mai, juuni ning september ja oktoober. Juulis ja augustis on turismi tipphooaeg.
Kreekale kuulub umbes 2000 saart, mis moodustavad 19% riigi territooriumist. Kreeka suurimad saared on Kreeta (Vahemeres), Euboia, Lesbos, Chios ning Küklaadi, Põhja- ja Lõuna-Sporaadi (Egeuse meres) ja Joonia saarestikud (Joonia meres). Põhjas piirneb Kreeka Albaania, Makedoonia, Bulgaaria ja idas Türgiga. Kreeka läänerannikut uhub Joonia meri, lõunarannikut Vahemeri ja idarannikut Egeuse meri. Riigil on 1228 km maismaapiiri. Kreeka rannajoone pikkus on 14880 km. 83% riigi territooriumist on mägine (kõrgeim tipp on 2917 m kõrgune Olümpose mägi).
Pealinn: Аteena
Riigikeel: kreeka
Rahvaarv: 11,2 mln. (2013 a. seisuga)
Rahaühik: euro. Kuna Kreekas on sularahas tasumine põhiline makseviis, siis paljudes väiksemates ärides ning maakohtades pole kaardimaksed võimalikud. Sularaha väljavõtmisel pangaautomaadist (nii deebet- kui krediitkaardiga) lisandub tasu 2,5% summast + 2 eur (sõltuvalt pangast).
Kliima: Kreekas valitseb vahemereline kliima – talv on siin soe ja niiske, suvi kuum ja kuiv. Kõige kauem püsivad ilmad soojad Kreeka suurimal saarel Kreetal. Kreeka lõunarannikul saab ujuda aprilli keskpaigast novembrini. Kõige kuumemad kuud on juuli ja august, mil õhutemperatuur tõuseb peaaegu 40°C-ni. Enamikus Kreeka piirkondades algab vihmaperiood umbes novembri keskel ja lõpeb veebruaris.
Aeg: Eestis ja Kreekas on sama aeg. 
Lennuaeg Tallinnast: ~ 4 tundi.
Viisainfo: Eesti kodanikule on Kreekasse reisimine viisavaba. Saab reisida nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. Vene kodanikele ja Eesti mittekodanikust elanikele nn. „Halli passiga“ on Kreekasse reisimine viisavaba, juhul kui on olemas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. Kaasa tuleb võtta pass + ID kaart, mõlema  kehtivus peab olema vähemalt 3 kuud peale reisi lõppu.

Agios Nikolaos

koos Mirabello kaljuse rannikuga on üks elegantsemaid ja modernsemaid linnu tervel saarel. Linn on oma nime saanud pühale Nikolausele pühendatud väikese bütsantsiaegse kiriku järgi. Agios Nikolaos asub Kreeta kõige suurema – Mirabello lahe – looderannikul, 68 km kaugusel Iraklionist. Agios Nikolaos on vaieldamatult kõige ilusam rannikulinn. Peale selle peetakse linna veel Kreeta kõige moodsamaks kuurordiks, seda nimetatakse Kreeta Saint Tropez’ks. Agios Nikolaoses elab alaliselt 8500 inimest, suvel kasvab elanike arv 30 000ni. Selles kuurortlinnas on olemas kõik tarvilik mugavaks puhkuseks: hulgaliselt taverne, kohvikuid ja restorane, suveniiripoode ning maaliline jahisadam kust saab alustada mõnusat päeva merel laeva või jahiga. Legendi järgi olevat selle linna järves supelnud jumalanna Ateena.

Kreeta

saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao – Euroopa, Aasia ja Aafrika – kaubateede ristumiskohas. Saare rannajoone pikkus on 1046 km. Saar on pikliku kujuga, pikkuseks idast läände on 260 km. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare justkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu – suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külades. Kreeta on saanud eestlaste seas üheks lemmikpuhkepaigaks. Kreetal ei leidu vist ainsatki maalapikest, mis ei pajataks saare sajanditepikkusest ajaloost. Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, mis on ajalooga nii tihedalt läbi põimitud, et tihti ei olegi võimalik vahet teha, mis on tõde ja mis väljamõeldis. Kreeta on kõigi jumalate isa – Zeusi – sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega – nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega. Öeldakse, et merd ja mägesid saab armastada üksnes koos. Sellest aspektist vaadatuna oleks Kreeta täiuslik armastusobjekt, kuna siin kerkivad mäed otse merest. Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks – enam kui 300 päeva aastas on siin päikeselised. Kreeka suurimal saarel on meile pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Korfu

Madalate mägede, lõputute metsade ja hiite, kiviklibu- ja liivarandade kooskõla on teinud Korfust mitte üksnes populaarse, ent lausa Kreeka eliitkuurordi. Arvukad trendikad hotellid asetsevad üksteisest eraldatult, neile kuuluvad suured territooriumid ja erarannad. Viimasel ajal on kerkinud lisaks uusi hotelle koos SPA-keskustega. Tänu traditsioonilisele elulaadile, rohketele meelelahutustele (sh. veepark), huvitavale ekskursiooniprogrammile on Korfu imeline puhkusepaik!
Hersonissos – kunagine traditsiooniline kaluriküla ja praegune armastatud puhkusepaik asub 26 km kaugusel pealinnast Iraklionist. Hersonissose sadam on tuntud oma aktiivse ööelu poolest. Sealses rannas on palju baare, restorane ja taverne. Samuti leiab siit golfiväljakuid, kardiradasid ja väikese veepargi. Kauplused on avatud keskööni, baarid ja meelelahutuskeskused aga hommikuni.

Hersonissos

peetakse Kreeta kõige kosmopoliitsemaks kuurordiks. Kunagine traditsiooniline kaluriküla on praegune armastatud puhkusepaik Hersonissos asub 26 km kaugusel pealinnast Heraklionist. Hersonissose sadam on tuntud oma aktiivse ööelu poolest. Sealses rannas on palju baare, restorane ja taverne. Samuti leiab siit golfiväljakuid, kardiradasid ja väikese veepargi. Kauplused on avatud keskööni, baarid ja meelelahutuskeskused aga hommikuni. Samuti on Hersonissosest mugav bussiühendus Iraklioni, Agios Nikolaose ja saare mitme teiste kuurortiga. Kõigest kilomeeter eemal asuvad traditsionaalsed, maalilised külakesed Koutouloufari, Piskopiano ja Old Hersonissos. Nende kitsad tänavad ja stiilsed tavernid, kust avaneb vaade modernsele Hersonissosele, pakuvad leevendust kärarikkale ja kiirele linnaelule.

Rethymnon

selles ilusas ja rikkaliku ajalooga linnas on palju hästisäilinud veneetsia arhitektuuri näidisehitisi ja türgi mošeesid, mis linnale idamaise ilme annavad. Rethymnoni veneetsia linnaosa tänavatel on teil võimalus soetada originaalseid suveniire. Suured Väravad on suurepärane näide linna XVI sajandi veneetsia arhitektuuri ilust. Kunagise kõrgklassi puhke- ja kohtumispaik Loggia on tänapäeval leidnud rakendust näitusehallina. Rethymnoni kaunimad kohad on Rimondi purskkaev ja kaitserajatis Paleokastrose mäel, kust avaneb imeline vaade linnale. Sadama piirkond on ääristatud hubaste kohvikute ja kohalike tavernidega, kus käib elu nii päeval kui öösel. Rethymnoni ning Hania, Iraklioni ja teiste asulate vahel on väga hea bussiühendus.

Tai kuningriik

Tai – tervisliku toidu, ilu ja tuhande naeratuse maaTai on riik Kagu-Aasias, Indohiina poolsaarel. Ta piirneb lõunas Tai lahe ja Malaisia, idas Kambodža ja Laosega ning läänes Andamani mere ja Birmaga. Kuni 11. maini 1949 kandis maa nime Siiam. Sõna thai (ไทย) tähendab tai keeles ‘vaba’. Sama sõna tähistab ka tairahvast, mistõttu osa elanikest, eriti suur hiina vähemus, kasutab endiselt nime “Siiam”. Tai ei ole olnud ühegi Euroopa riigi asumaa.
Tai Kuningriik on Aasia üks kõige enam külastatumaid riike. Põhjuseks on Tai looduse hingematva ilu, aastasadu vanade Templite, üle maailma tuntud külalislahkuse, eksootilise köögikultuuri ning kunagise suure ja võimsa Kuningriigi mälestiste vastupandamatu kombinatsioon ja loomulikult aastaringne soe ning päikeseline kliima.

Tai rannajoone pikkus on enam kui 3200 km. Seal asub suurel hulgal imekauneid liivarandu ning sadu väikeseid saari ja saarekesi. Lisaboonuseks on aastaringselt soe õhu- ja meretemperatuur ning väga mitmekesine mereelustik. Seetõttu on Tai väga hinnatud turismisiht rannamõnude nautijate, ujujate, sukeldujate ja snorgeldajate seas.

Kultuurihuvilistele on Tais suur hulk arheoloogilisi vaatamisväärsusi, sh budistlikke templeid, aga ka mitmekesiseid muuseume ja hulgaliselt festivale, mida leidub väga erinevale maitsele. UNESCO maailmapärandi nimistusse kuulub Taist kaks loodusobjekti (enam kui 6000 km2 suurune Dong Phayayen-Khao Yai metsaala Kambodža piiri lähedal ning Huai Kha Khaeng’i ja Thungyai Naresuan’i looduskaitsealad Birma piiri lähedal) ja kolm kultuurilist objekti (Ayutthaya linna ajalooline ala; Sukhothai-Kamphaeng Phet’i-Si Satchanalai ajaloolised alad, Ban Chiang’i muinasasula). Tai äärealadel elab mitmeid väikerahvaid, kes oma keelelt ja kultuurilt eristuvad Tai põhielanikest tailastest. Bangokis on hiiglaslikena tunduvaid turge, kus võib osta väga laias valikus kaupa väga laial hinnaskaalal. Lisaks on maailmakuulus Tai köök, kus kasutatakse palju ürte ja maitseaineid.
Pealinn: Bangkok
Rahaühik: baht (THB), 1 EUR on ca 44,50 THB (bahti).
Riigikeel: tai
Rahvaarv: 66 miljonit
Aeg: Tais on kell seitse tundi Eesti ajast ees.  
Kliima:  Päevased keskmised temperatuurid septembrist jaanuarini on 31°C–32°C ning veebruarist augustini 33°C–35°C. Öised keskmised temperatuurid on detsembris ja jaanuaris 20°C–21°C ning ülejäänud aastal 23°C–26°C.
Viisainfo: Eesti kodanikud saavad turismi eesmärgil viibida Tai Kuningriigis viisavabalt kuni 30 päeva eeldusel, et riiki saabutakse lennukiga. NB! Juhul, kui Tai Kuningriiki sisenetakse naaberriikidest maismaad pidi või merd mööda, on viisavaba viibimise periood kuni 15 päeva!
Vajalikud dokumendid riiki sisenemisel:
– pass, kehtiv vähemalt 6 kuud alates Taisse sisenemise kuupäevast
– edasi- tagasi lennupiletid
– piisavad rahalised vahendid: 10 000 Bahti inimese kohta või 20 000 Bahti pere kohta
– soovitav on tervise- ja reisikindlustus   
Liiklus: vasakpoolne.

*Populaarsemad (väärt proovimist) Tai TOIDUD ja JOOGID:
Pad Thai – kuumas õlis küpsetatud riisinuudlid liha või mereandidega; klassikaline taipärane roog, mida nauditakse kogu maailmas.

Som Tum – vürtsikas salat rohelisest papaiast.

Tom Yum Goong – vürtsikas krevetisupp; kohalik versioon võib olla äärmiselt vürtsine.

Karri – Tai karrit tuntakse täiusliku maitse ning värske tooraine, nagu laim ja Tai basiilik, julge kasutamise tõttu. Pakutakse erinevaid variante, mis kõik tasuvad proovimist.

Tom Kha Kai – koorene kookosesupp kanaga.

Kai Med Ma Muang – India pähklitega kana, mida serveeritakse köögiviljade ja sojast valmistatud maitsva kastmega.

Tai jäätee – traditsiooniline tugeva magusa maitsega Tai jook, mida serveeritakse kas kuumalt või külmalt.

Õlu – kõige populaarsemad õlled on Chang ja Singha; tegemist on kohalike laagriõlledega, mis sobivad ideaalselt kuumal päeval nautimiseks. Läänemaailma tooteid pakkuvates baarides on ka valik rahvusvahelisi õllesid.

Vein ja alkohol – pakutakse kõikides restoranides ning esmatarbekauplustes ja poodides.

Kohv – pakutakse enamikku tavapäraseid kohvisorte; kohv ei ole kohalike seas eriti populaarne.

*HEA TEADA:
Tuk Tuk – need kogu riigis laialdaselt levinud kolmerattalised taksod sõidutavad külastajaid kiiresti ja odavalt. Enne taksosse istumist leppige tasu juhiga kokku.

Maksmine/kaart – turgudel, väikestes poodides ja transporti kasutades varuge sularaha. Hotellides ja suuremates restoranides saab maksta kaardiga.

Jootraha – ei ole kohustuslik, kuid jootraha andmist hinnatakse kõrgelt.

Vesi – kraanivesi ei sobi joomiseks, kuid pudelivesi on odav ja kõikjal müügil.

Pattaya

Pattaya linn asub Tai lahe idarannikul umbes 170 km Bangkokist. Kunagi asus Pattaya kohal väike kaluriküla. XX sajandi keskel said Pattaya rannad populaarseks Bangkoki elanike seas. Linn mille kõrghooned jäävad alla vaid Bangkoki kõrghoonetele, köidab oma mugavate hotellide, päikese, mere ja kireva ööeluga. Linn on saanud populaarseks erinevate puhkajagruppide seas.
Pattayas on kaks põhiranda – Pattaya Beach ja Jomtien. Pattaya rannad asuvad kesklinnaga paraleelselt. Läheduses on kauplused, hotellid ja baarid. Te ei leia Pattaya rannas idüllilist puhkust palmide all. See rand asub peatee Pattaya Klang kõrval, sadamast lõuna poole ning see on aktiivse ööelu tsoon. Walking street on Pattaya kõige kuulsam tänav. Öösiti siin autod ei sõida, sest tänavatele astuvad seiklusi otsivad turistid , neid köidavad õllebaarid, diskoteegid, striptiisiklubid, go-go ning muu meelelahutus. Põhja Pattaya ja Jomtieni rannad asuvad teest kaugel, need on palju rahulikumad, sobivad perepuhkajatele. Põhja Pattaya ja Jomtieni randu eelistavad veespordi harrastajad. Jomtien on hotellide, kotermajade ja restoranidega elamurajoon. Kaugelt paistab Jomtienis Pattaya pargis asuv 56 –korruseline torn. Meelelehutuskompleksis on olemas veepark, erinevad atraktsioonid, pakutakse ka teisi, nii lapsi kui täiskasvanuid köitvaid meelelahutusi. Need keda Pattaya rannad ei huvita, võivad sõita lähedalasuvatele saarekestele, kus saab nautida vaikust, rahu, selget vett ja valget liivaranda. Populaarsed on jalutuskäigud merel – ujumine madalas ja sügavas vees , kalapüük jne.

Kanaari saared

Kanaari saared ehk Kanaarid on saarestik Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal, Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17 autonoomsest piirkonnast. Atlandi ookeanis asuvasse Kanaari saarestikku kuulub 7 suuremat ja 6 väiksemat saart. Aafrika mandrist jäävad lähimad neist kõigest 100 km kaugusele, Mandri-Hispaaniast asuvad nad rohkem kui 1100 km kaugusel. Kanaari saari külastab aastas üle 8 miljoni turisti, kes leiavad siit igavese suve, taskukohased hinnad ning heatasemelised hotellid. Kanaari saarte ühisteks joonteks on kaunid rannad ning neid ümbritsev sügavsinine Atlandi ookean, kuid iga saar on samas omanäoline ning põhjalikku avastamist väärt.
PealinnadSanta Cruz de TenerifeLas Palmas de Gran Canaria. 1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife’s, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria’s. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.
Riigikeel: hispaania
Rahvaarv: 2,105 miljonit (2014)
Rahaühik: euro. Kanaaridel on käibel euro, kaardimaksed on turismipiirkondades enamasti aktsepteeritud.
Kliima: pehme, lähistroopiline kliima. Õhutemperatuuri ööpäevased kõikumised ja erinevused aastaaegade lõikes on suhteliselt väikesed. Saari ümbritseva ookeanivee temperatuur on õhutemperatuurist küll mõnevõrra madalam, kuid siiski enamuses aastast vahemikus 22–25 °C. Kanaari saarte kõige paremateks randadeks peetakse enamasti Fuerteventura saarel asuvat Corralejot, Lanzarote saarel asuvaid Famarat ja Pagagayot, Tenerife saarel asuvat musta liivaga El Bollullot ning Gran Canaria saarel asuvat Maspalomast.
Aeg: Kanaari saartel on kell kaks tundi Eesti ajast taga.
Lennuaeg Tallinnast: ~ 6,5 tundi.
Viisainfo: Kanaari saared, kui Hispaania Kuningriigigi koosseisu kuuluv piirkond on Eesti kodanikele viisavaba. Saab reisida nii kehtiva passi kui ID-kaardi alusel. Vene kodanikele ja Eesti mittekodanikust elanikel nn. „Halli passiga“ on Hispaaniasse reisimine viisavaba, juhul kui on olemas alaline või tähtajaline Eesti elamisluba. Kaasa tuleb võtta pass, kehtivus vähemalt 3 kuud pärast reisi  + ID kaart kehtiv vähemalt 3 kuud pärast reisi.

Lanzarote

on Kanaari saartest kõige erilisem ja omanäolisem. Saart ilmestab ebamaiste vulkaaniliste vormide ja värvidega kuumaastik. Selle nautimiseks on parim paik Timanfaya rahvuspark, kus maapind on kõigest 10 cm sügavusel ikka veel tulikuum – kuni 350° C! 
Lanzarote madalate valgete majadega kaunid väikelinnad ja külad harmoneeruvad ideaalselt ümbritsevate roheliste aedade ja tumeda laavapinnasega. Selle eest tuleb tänada saarelt pärit maailmakuulsat arhitekti Cesar Manriquet, kelle kontseptsiooni kohaselt on Lanzarotest väga oskuslikult ja loodust säästvalt saanud piltlikult öeldes üks suur vabaõhumuuseum. Puhkajate käsutuses on hotellid, rannad, sportimisvõimalused, teemapargid ja loodusrajad. Loomulikult ei puudu Lanzarotel ka liivarannad, mille värv kõigub mustjatest kuni kuldkollaste ning isegi valgeteni.
Puerto del Carmeni kuurorti ääristab kuue kilomeetri pikkune liivarand ning kaupluste ja hubaste restoranidega promenaad. Playa Blanca  kuurordis ootab teid lõõgastav ja rahulik puhkus.

Teised sihtkohad samas riigis

Tai kuningriik

Vaata lähemalt

Kanaari saared

Vaata lähemalt